20. novembril toimunud 𝗜𝗻𝘁𝗲𝗿𝗶𝗺 𝗟𝗜𝗩𝗘 #𝟯 mõttevahetus keskendus teemale, mis puudutab üha rohkemaid Eesti ettevõtteid – põlvkonnavahetus juhtimises.
Rääkisime sellest, miks ettevõtluse uus faas ei sünni iseenesest, ja mida tähendab teatepulga tegelik üleandmine nii asutajale, perele kui ka organisatsioonile.
Peamised mõtted LIVE-lt:
- Eestis on kümned 90ndatel loodud ettevõtted jõudnud hetke, kus juhtimise üleandmine on vältimatu – aga sageli ka valus ja ebamäärane.
- Uuring „Pereettevõtlus Eestis” näitab, et tüüpiline tegevjuht püsib rollis 7 aastat, pereettevõttes aga lausa 27 aastat. See neljakordne vahe mõjutab otseselt ettevõtte arengut ja valmisolekut muutuseks.
- Asutaja tugevused ei pruugi olla need, mida järgmine arengufaas vajab – kui esimene põlvkond tegi “labidaga”, siis järgmine peab tulema “ekskavaatori või robotiga”.
- Pereettevõttes segunevad sageli rollid – perekond, töö ja emotsioonid. Selgus rollides on üks suurimaid väljakutseid.
- Samas on pereettevõtted kriisis tihti paindlikumad, kiiremad ja tugevamad.
- Uutel juhtidel on paremad oskused kapitali kaasata ja ettevõtet kasvatada, kuid nad tajuvad miinusena rollide segunemist ja ootuste ebaselgust.
- Üks kriitilisemaid küsimusi: kas väljast tulnud juhti saab usaldada?
- Alar Vasemägi tõi välja hea metafoori: omanik on nagu päike – kui ta on liiga lähedal, tekib “kodupimedus”. Interim-juht aitab distantsi luua, olukorda kirjeldada ja muutust läbi viia.
- Juhi väljumisel on oluline ka tema isikliku identiteedi ümbermõtestamine: milline on roll pärast ettevõtte eesliinilt lahkumist?
- Edukas põlvkonnavahetus eeldab selget tulevikuplaani, toimivat nõukogu rolli ja juhatust, kes suudab visiooni ellu viia.
LIVE lõpus jäid kõlama mõtted, et pereettevõtete teema vajab Eestis rohkem tähelepanu – ja huvi selle vastu on suur.
Aitäh Jaano Innole uuringu ja süsteemse vaate eest ning Alar Vasemägile ausate ja praktiliste kogemuste jagamise eest.
Kohtumiseni neljandal Interim LIVE-l – info selle kohta ikka VVT sotsiaalmeediast.

