Ilona Lott on töötanud Eesti ettevõtetes HR direktorina, aidanud tööle panna suuri meeskondi ning olnud personali- ja kommunikatsioonivaldkonna asepresident Schneideri rahvusvahelise kontserni erinevates regioonides. Uurisime lähemalt, kuidas väljakutseid otsivast Ilonast sai interim juht ja milliste eesmärkidega ta oma tööpäevi sisustab.
Milline on sinu varasem taust? Kuidas sinust sai interim juht?
Mul on ettevõtja taust, mida on alati rikastanud huvi erinevatest kultuuriruumidest inimeste mõtlemise vastu. Alustasin 1990ndatel Eesti Kindlustuses esinduse juhi ja seejärel personalidirektorina, kus minu esimeseks suuremaks sammuks oli oma meeskonda teistsuguse mõtteviisiga inimeste leidmine ja müügiinimeste arendamine, sealhulgas vastutasin sisekommunikatsiooni ning siselehe väljaandmise eest. Järgnes personalidirektori töö ettevõttes Tallinna Vesi.
Aastal 2008 liikusin sealt edasi Schneider-Electric’sse, kus alustasin Baltikumist ja sain kiiresti end proovile panna väljaspool, mida võib võrrelda interim juhi tööga ühe rahvusvahelise organisatsiooni sees. Juba aasta pärast kolisin Pariisi, kus võtsin vastu personali ja kommunikatsiooni asepresidendi rolli järgmistes regioonides: Aafrika & Kariibi piirkond, Balkanimaad, Lähis-Ida, Türgi ja Kesk-Aasia. Paar aastat hiljem olin missioonil Pärsia lahe riikide ja Pakistani HR tiimi juhina elades Dubais. Edasi saabus aeg juba täiesti uuteks väljakutseteks, mis tõin mind tagasi Euroopasse ja seejärel Eestisse ning leidsin endale järgmise väljakutse, mis lisas minu ametinimetusse ka ametliku termini „interim juht”.
Mille poolest erineb interimi töö Eestis ja välismaal?
Kui mujal maailmas paistab tugevamini silma multikultuursus, siis Eesti kontekstis on kõige olulisem väärtus paindlikkus ja arenemisvõime.
“Iga juhi jaoks peaks tänases maailmas olema kõige olulisemal kohal tema enda, ta ettevõtte ja inimeste arenemisvõimelisus.”
Millised on olnud sinu interim missioonid?
Minu missioonide üheks läbivaks sisuliseks elemendiks on olnud panna meeskonnad tööle lähtuvalt ettevõtete strateegiast. Viimasel missioonil rahvusvahelises meelelahutusettevõttes interim personalidirektorina sain panustada visiooni, missiooni ja äristrateegia loomisse, personalivaldkonna strateegiliste eesmärkide seadmisse ning juhtida transformatsiooni ettevõttes.
Ma usun, et minu kirg praeguses eluetapis on aidata üksikisikutel ja ettevõtetel ellu viia oma visiooni – aidata neil märgata, kas nende fookus on õiges kohas ning kas nende otsused toetavad strateegiat. See paneb minul silma särama. Selge on see, et minu ekspertiis keskendub eeskätt inimeste juhtimise ja arendamise valdkonda.
Kui alustasid oma esimest interimi missiooni, kas ja millised hirmud sul peas keerlesid?
Minu peamiseks hirmuks oli, et kas saan sedavõrd lühikese aja jooksul mõõdetavad tulemused kätte. Samuti pelgasin seda, kas mind võetakse omaks ning kas minu juhtimisstiil sobib antud ettevõttesse. Ma olen juhtimisstiililt inimeste arengut toetav ning kootsiv.Tagantjärele saan aru, et minu hirmud olid enamuses enda välja mõeldud.
Milliste eesmärkide suunas sa hetkel töötad?
Ma räägin mobiilsest juhtimisest üritustel palju, sh juhatuse liikmena ka PARE üritustel. Lisaks teavitustööle aitab see mul aru saada, milliste hirmudega juhid antud teema puhul kokku puutuvad. Kuulen tihti vastust, et juht ei ole valmis interimi ettevõttesse võtma. Ma olen aga kindel, et 99% juhtidest, kes interim töösuhet proovivad, saavad pärast paremini aru, milline on see kompetents, mida neil ettevõttes tegelikult igapäevaselt vaja on. Nad saavad interim juhilt uue vaatenurga.
Tahan, et muutuks mõtteviis, et inimesed on omatud. Anda inimestele rohkem vabadust ja otsustamisõigust – see nõuab juhilt rohkem usaldust ja osalemist. Hetkel on minu suuremaks missiooniks aidata Eesti personalikogukonnal muuta personalijuhtimine läbi oma teadmiste ja võrgustike strateegiliseks äripartnerluseks. Tulevikus tahan ma kindlasti korraldada kultuurierisuste töötubasid Eesti HR inimeste ja siia tulnud talentide jaoks.
„Anda inimestele rohkem vabadust ja otsustamisõigust – see nõuab juhilt rohkem usaldust ja osalemist.”
See ongi hetkel minu suurim eesmärk – aidata kaasa muudatuste loomisele Eestis peamiselt valitsevas juhtimisstiilis. Kõik see peab algama koolist, ülikoolist – arusaam, et juhtimisstiil ei põhine ainult kasumil ja juhi isiklikul kasul, vaid peab arvestama inimeste potentsiaaliga ja andma neile võimaluse arenguks. Seetõttu aitan ma Eestis ellu viia juhtimiskoolitust „Julgege juhtida”, mis põhineb Brené Browni 20 aastat kestnud uuringutel julgusest, haavatavusest, autentsusest, usaldusest, kuid võtab arvesse ka Eesti kultuurilisi eripärasid.
Mida sa haavatuse all silmas pead?
Kui me midagi tunneme, siis me olemegi haavatavad. Arvamine, et haavatavus on nõrkus, tähendab arvamist, et tunded on nõrkus. Levinud arusaama järgi juhid justkui ei tohi jagada oma tegelikke tundeid, väljakutseid. Siis arvavad inimesed, et oled nõrk ega suuda juhtida. Tegelikult on olukord vastupidine: kui sa räägid inimestele, mis sinu sees toimub, oled sa autentne, haavatav ja sind usutakse. Sellest hetkest alates lood sa usaldussuhte. Ja sellest hetkest hakkavad inimesed sinuga kaasa töötama. Haavatavus on armastuse, kuuluvuse ja rõõmu sünnipaik.
„Olen kindel, et 99% juhtidest, kes interim töösuhet proovivad, saavad pärast paremini aru, milline on see kompetents, mida neil ettevõttes tegelikult igapäevaselt vaja on.”
Milliseid õppetunde interim juhi töö sulle pakkunud on?
Sa pead leidma viisi, kuidas kiiresti sisse elada ning jooksvalt õppida kõike, mis on oluline sinu missiooni elluviimiseks. Võimalikult palju otse suhelda inimestega, mitte emailide ja telefoni teel, vaid võimaluse korral näost näkku. Lisaks ei tohi sa end emotsionaalselt panna olukorda, kus sul on peale missiooni lõppu pikk „leinaperiood“. Kõige kasulikum on endas üles leida see koht, mis ammutab teadmatusest ja muudatustest jõudu.
Mis on interim juhi töö juures sinu jaoks kõige huvitavam?
Minu jaoks on kõige huvitavam meeskondadele uue hingamise andmine. Suure pildi selgeks tegemine kõikide jaoks – kuidas näiteks talendistrateegia ja HR strateegia on kõik äristrateegia osad. Kui inimesed sellest aru saavad, töötavad nad sinuga kaasa. Ja soovivad võtta vastutust.
Teine oluline element on väljakutsed ja end ebamäärasuses mugavalt tundma panemine. Interim juhina pead leppima sellega, et alati ei tea, mis on sinu järgmine projekt või kus sa elad.
Milliseid nõuandeid annaksid inimestele, kes kaaluvad täna interimi palkamist või interimina töötamist?
Juhtidele on mul kaks soovitust. Esiteks – ärge kartke interim juhte kasutada. Ja teiseks – mõelge läbi, mis saab siis, kui uuele kohale kedagi ei tule. Kui töö saab tehtud suuremate probleemideta, ei ole arvatavasti vaja interimi palgata. Kui ettevõttes on pooleli aga strateegilised projektid või kui midagi vajab käivitamist, on mõttekam otsida keegi, kes selle augu täidaks. Värske pilk on juba iseenesest lisaväärtus.
Interim juhi tööd kaaluvad inimesed võiksid läbi mõelda kolm asja:
- Kas sa tunned end uudses olukorras mugavalt? Sa pead tahtma mugavustsoonist välja tulla, sest kogu areng toimub seal. See tung peab olema sinu arengut toetav väljakutse ja tulema sinu seest.
- Mis sind antud projekti juures käivitab? Mitte kunagi ei tohi projekti vastu võtta ainult raha pärast. Sa pead üles leidma ja aru saama, mis on need elemendid, mis on sinu jaoks ägedad ja mis sind käivitavad.
- Räägi mõõdikud ja eesmärgid missiooni alguses väga põhjalikult läbi. Alles siis, kui ootused on põhjalikult selgitatud ja läbiräägitud, saad interimina juhile lubada, et suudad vajalikud tulemused kokkulepitud aja sees saavutada.
Nüüdseks on sinu missioon lõppenud. Kuhu edasi?
Hetkel hoian silmi lahti järgmiste minu jaoks põnevate projektide osas. Hetkel on inimeste juhtimise valdkond kiires arengus ja siin toimuvad suured muutused. Olla nende uute lahenduste maaletooja või aidata kaasa personalijhtimise strateegiliseks vormimisel, see panebki mul silma särama.
Blogipostiste sari “Interim juhina Eestis ja mujal maailmas“ toob teieni huvitavad ja kogemuslikud intervjuud mobiilsete juhtidega, kes on seda leiba maitsnud kas Eestis või mujal maailmas.