Vandeadvokaat Elvira Tulvik arutles Äripäevas teemal: „Tahad riigiametisse? Erasektori kogemus on?“ ja püstitas praktilise küsimuse – mis saaks, kui äri regulatsiooni ja järelevalvega tegelevates riigiametites töötamise eelduseks oleks erasektori kogemus? Vähemalt kolmeaastane näiteks, sest väidetavalt alles kolme tööaasta möödumisel hakkab töötaja mõistma, mis ettevõttes toimub ja kuidas tema seda mõjutab.
Sellise kogemuse eesmärgiks on, et hilisemal riigisektorisse äri reguleerima ja kontrollima asumisel oleks selge, mida ja miks tehakse ning vastupidi, mida ja miks teha ei saa.
Erasektori kogemuse eeldamine riigiametis tagaks mõistlikumad otsused ja regulatsioonid, usub Elvira Tulvik.
Eela on töötanud nii riigi- kui erasektoris ning Äripäeva sai kirja ka tema arvamus:
“Riigi- ja erasektori inimvara senisest suurema ühisosa tekitamine Eestis on aktuaalne teema. Meie tööturg ei ole suur ja tööandjad konkureerivad omavahel. Parematel kandidaatidel on rohkem häid väljavaateid kui kunagi varem ja inimesed on teadlikumad karjääri ülesehitamise võimalustest.
Vaatan riigi- ja erasektori töökogemuse ühildamist eelkõige personalijuhtimise seisukohast. Olen ise sellise kogemuse võrra rikkam ja arvan, et personalijuhtide liikumine sektorite vahel muudab ka tööjõu liikumise hoogsamaks.
Miks nii? – kuna just personalivaldkonna kaasaegsed väljakutsed ja nende edukas elluviimine on organisatsioonide inimvara säilitamise ja arendamine eelduseks. Need väljakutsed on aga riigisektori ja äriorganisatsioonide puhul hämmastavalt sarnased.
Edukas juhtimine sõltub üha enam pehmetest väärtustest. Neid hindavad ja otsivad enesekindlad ja arengust huvitataud inimesed. Toetava suhtekultuuri ja kaasamise olemasolu organisatsioonis aitab ühendada erinevate põlvkondade teadmisi ja praktilisi oskusi.
Võitlus talentide eest on üleüldine ja globaalne. Andekaid inimesi tuleb otsida ja värvata rahvusvahelisel tööjõuturul, noorte Eestisse tagasi toomiseks on vajalik riigi- ja erasektori ühendatud jõud.
Kaasaegsete värbamisvahendite nimekirjas on üha enam mobiilseid suhtluskanaleid, tööandjad peavad oma kuvandit hindama ja kajastama paljuski nende kanalite kasutajate ootusi silmas pidades. Tehnoloogiline pädevus on oluline, aga loeb ka uue põlvkonna tööotsijate meelestatus, kes eelistavad enne kandideerimist potentsiaalse tööandjaga suhestuda ja jätkata aktiivset kontakti kogu värbamisprotsessi ajal.
Tegevusala muutub mitu korda.
Töösuhete iseloom on üle maailma kiires ja mastaapses muutuses. Seoses majanduse kasvu- ja kriisiperioodide kiire vaheldumisega, elukestva õppega, avardunud võimalustega maailmas ringi reisida, õppida uusi erialasid ja kõikjal töötada, muudavad uued põlvkonnad oma tegevus- ja eriala elu jooksul korduvalt. Muutus on uus normaalsus, stabiilsus vaid selle ajutine erisus.
Kindlasti toovad need väljakutsed ka Eesti tööturule senisest elavamat töökultuuri. Globaalsete väljakutsete kohalik edukas lahendamine ilmselgelt toetab inimeste liikumist era- ja riigisektori vahel, millest lõppkokkuvõttes tõuseb tulu nii töötajatele, tööandjatele kui ka riigile tervikuna.”
—
Eela Velström on Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE juhatuse liige.
MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE loodi 1992. aastal, et toetada ja edendada inimeste juhtimise arendamist Eesti ettevõtetes ja organisatsioonides. PAREl on üle 330 liikme. PARE on personali- ja inimeste juhtimise valdkonna professionaalide suurim võrgustik Eestis.
