Interim-agentuuri Velström Vallner Tohver kaasasutaja ja partner Eela Velström ütles, et Eesti ettevõtted hakkavad vaikselt mõistma, mis interim-juhtimine üldse on. „Kui me neli aastat tagasi asutasime oma agentuuri, pidime oma tegevust alguses üsna palju selgitama. Enam nii pikka sissejuhatust vaja ei ole. Kõik tunnetavad, et tööjõuturg on väga muutunud.“
Ta märkis, et nad on agentuuri kogunud 130 interim-juhtimisest huvitatud inimest, kuid kõigil neist ei ole veel interim-juhtimise kogemust. „Meile oli üllatus, et selles võrgustikus on umbes kolmandik inimesi juba pikka aega sedasi töötanud, näiteks projektipõhiselt. Agentuur annab neile hea toe, meie aitame neid juriidiliselt ja muul moel, me oleme tööjõu värbamisfirma.“ Velström ise on praegu korraga interim-juht viies ettevõttes.
”
Eestis on interim-juhid valdavalt rahvusvaheliste ettevõtete kogemustega juhid. Nad on teinud märkimisväärset karjääri juhtimises ja/või oma valdkonnas ning neil on huvi veelgi oma pädevust kasvatada ja edasi arendada.
“
Velström märkis, et vajadus interim-juhi järele võib olla väga erinev. Näiteks tippjuhi lahkumine: kui hakatakse juhti otsima avaliku konkursiga, võib see aega võtta mitu kuud. „Selline nn vahejuhtimine on klassikaline olukord, kus otsitakse interim-juhti,“ rääkis ta.
Teised juhtumid on tema sõnul siis, kui ettevõte on enda jaoks ebatavalises seisus. „Näiteks idufirmad või muutuste keskel olevad ettevõtted, kellel ei ole võimalik võtta uusi pikkade lepingutega töötajaid, kuid on vaja täita mingisuguseid ülesandeid.
Velström ütles, et Eestis ei ole veel võimalik trende välja tuua, kuid Euroopa andmetel on interim-juht ettevõttes keskmiselt üheksa kuud. „Mina olen kõige pikema interim-juhi ülesande teinud kuus kuud. Ma olen olnud interim-juhiks rohkem kui 25 ettevõttes.“
“
Õige eelduse interim-juhiks loob suur kogemustebaas, jätkuv huvi aktiivselt turul olla ning võtta vastu uusi väljakutseid. Interim-juht ei ole see, kes tööd otsib, interim-juhi otsib töö reeglina ise üles.
“
Krimeltes ei saanud ajutine juht OÜtada
Krimelte juht Jaan Puusaag rääkis, et nad päris puhast interim-juhtimise teenust ei kasuta, aga nad said lahenduse hetkelisele probleemile läbi agentuuri. „Kui sul on pikalt koos olnud üks meeskond, kus on saanud karjapoisist valdkonna juht ja inimesed on igati läbi põimunud läbi erinevate emotsioonide ja kogemuste, võib tulla karjapoisile vastu kompetentsi lagi.” Tema sõnul võib olla sellisel juhul väga keeruline jõuda otsusteni, et meeskonnas on vaja teha mingeid muutusi. „See võib tekitada ka tema alluvates motivatsiooniprobleeme. Meil oli vaja, et tuleks üks inimene, aitaks vaadata peeglisse ja teha sellised otsused ära.“
Puusaag kirjeldas, et ta läks agentuuri konsultatsioonile ja sai endale hoopis täiskohaga juhatuse liikme. „Peeter Tohver on meil täiskohaga juhatuse liige ja mitte tähtajaliselt, vaid tähtajatult.“
Interim-juhid kasutavad neid juriidilisi võimalusi, mis on turul kehtestatud: töövõtulepingud, teenuse osutamine osaühingu kaudu, tähtajalised lepingud. Puusaag ütles, et kuna juhatuse liige ei saa olla ettevõttes OÜ alt, palkasid nad ta ettevõttesse tööle.
”
Variandid interim-juhi töösuhteks ettevõttega:
teenusleping, käsundusleping või tähtajaline tööleping.
“
Puusaagi hinnangul liigub majandus tulevikus üha rohkem jagamismajanduse poole, mis tähendab, et OÜtamise taunimine oleks igandisse kinni jäämine. “Järjest rohkem on inimesed valmis pakkuma oma erialaseid teadmisi mitmetele ettevõtetele ja selleks polegi rohkem vaja kui ühte OÜd,“ rääkis ta. Ka Velströmi hinnangul võiks riik tulla rohkem vastu ja ei tohiks suruda asju raamidesse.
Kuula Äripäeva Raadio hommikuprogrammis eetris olnud sisukat intervjuud (15 min):
Artikkel ilmus ajalehes Äripäev 12.10.2018. Autorid Kristel Härma ja Eliisa Matsalu.
