Daniel Vaarik kirjutab “Sõnumiseadja käsiraamatus”:
“Iga kord, kui mõni sõnumiseadja või turundaja hakkab rääkima lugude jutustamise olulisusest, on mul tunne, et kuskil hukkub mõni muinasjututegelane.”
Ometi algab see lugu nii:
Arvan, et igal ettevõttel peab olema oma lugu. Nii nagu on igaühel meist oma elu ja arusaamad maailmast, oma iseloom, peab ka ettevõttel, mis tahab olla edukas ja elada kaua, olema äratuntav iseloom.
Õhkkonna loomise mõttes hakkab ettevõtte lugu peale juhist, kes usub, et koos omanikuga seatud sihid on innustavad ja põnevad. Algab oskusest luua meeskond, kellega koos loodav lugu kõikide töötajateni viia. Mida suuremaks ettevõte kasvab, seda suurem tähtsus on meie lool ja oskusel seda jutustada.
Töötaja jaoks on suurim väärtus teadmises, et see lugu ei ole vaid kuulamiseks ning lugemiseks – tema on osa muinasjutust (või sõltuvalt ettevõtte loomust – romaanist, teadusdokumentaalist, seiklusjutust, …) ja tal on võimalus seda igapäevaselt edasi kirjutada.
Ettevõtte loo esimene osa. Selged eesmärgid ja väärtused.
Ettevõtte visioon, väärtused ja strateegilised eesmärgid selgitavad, kuidas ettevõte areneb ja kelleks tahab saada. Visioon toetub väärtustele, millest ettevõte hoolib ja mille järgimist ootab oma töötajatelt. Visiooni ja väärtuste sõnastamise väga suur tähtsus seisneb juba ainuüksi selles, et seda tehes sünnib juhtkonnast ühine meeskond. Just hea meeskond on aga ettevõtte arengu ja edu alus.
Tähtis on siinjuures aru saada, et ettevõtte väärtuste loomine ja eesmärkide püstitamine ei ole ainult juhtide mängumaa. Jah, need luuakse üldjuhul omanike ja tippjuhtide koostöös, kuid samas on hädavajalik, et selged eesmärgid on ühel või teisel moel sulandunud kõikide ettevõtte töötajate tööellu:
Kui treial teab, et tema treitud kolvirõngas on osa mootorist, mis turul olevaist on töökindlaima mainega mootor üldse, on ka tema panus töösse kordi suurem! Kui kaupluse klienditeenindaja teab, et tema ettevõte on kuulus diskreetse teeninduse poolest, siis ta ei torma igale uksest sisse põiganud uudistajale kaupa müüma, vaid ootab ja saab aru, millal klient seda soovib!
Kunagi erastamisjärgse Kaubamaja alguspäevadel, vist aastal 1995, panime müügisaalidesse kassade juurde meie ettevõtte missiooni ja väärtused, raamituna ja lihtsa tekstiga. Tagasiside oli üllatav ja meeldiv. Meie teenindajad said kiiresti aru, et raamitud missiooniteksti ei ole vaja pähe õppida. Piisab töötamisest viisil, et klient tunnetab kirjutatu ja tegeliku teeninduse ühtsust.
Lugu ei ole kivisse raiutud
Maailm ei ole kivisse raiutud, iga uus päev toob uusi arenguid. Ka ettevõtte eesmärgid ja väärtused on pidevas arengus. Heas ettevõttes täiendatakse ja täpsustatakse neid mõistliku aja möödudes üha uuesti. Ikka selleks, et nad oleksid ajakohased ja realistlikud kogu ettevõtte loo kestel.
Loo esimene kirja panemine on selle algus, mitte lõpp. Oluline on tehtut mitte sahtlisse unustada, vaid edasi jutustada, kuhu meie lugu on jõudnud. Töötajad soovivad teada, kuidas meil eesmärkide täitmine kulgeb? Kas minu kui teenindaja väärtustepõhine käitumine on tulemusrikas?
Lugude jutustamise olulisusest räägitakse vahest liigagi palju. Mis ei tähenda, et lugusid ei peaks jutustama või ettevõttel ei ole oma lugu vaja. Aeg-ajalt kiputakse tegema nägu nagu meie sajand oleks lugude jutustamise leiutanud. Iga otsustaja võib endale siin vaikselt lubada, et tema ettevõttes luuakse lugusid, mille pärast muinasjututegelased ei hukku.
Lood on sama vanad kui inimkond. Lood ühendavad, annavad elule mõtet ja värvi, seda “miskit” – müüti, milles on kergem ja rõõmsam töötada, loovad võimaluse ennast samastada, ise olla nii (kaas)kirjutaja kui nimikangelane.
Tööõhkkonna loo teine osa. Motiveeritud töötajad, kus räägitakse, et ainult visiooni sõnastamisest ja eesmärkide püstitamisest ei piisa; mis motiveerib töötajaid ja millest sõltub tahe hästi töötada, järgneb õige pea…
Kõige lihtsam on, kui tellid uued postitused meilile.
Foto: wikimedia
