Üks Eestist rahvusvahelisele areenile edutatud juht on öelnud, et tema jaoks kindlustab organisatsiooni arengu selles töötavate inimeste areng ning kui inimese areng on võimaldatud, siis on tagatud ka tema eneseusk. See on kaasaegse juhtimise nurgakivi.
Konkurentsivõimelistena astuvad esile eelkõige need juhid, kes näevad töötajates võrdväärilisi partnereid. Tippjuht on kõige nähtavam liider. Tema suhtumisest ja suhestumisest sõltub otseselt see, kuidas töötajad end tunnevad ning millised on organisatsiooni tulemused ning maine.
Üha enam toetuvad juhtimisteooriad selgele tõdemusele, et tulemuste saavutamisel ja edu kinnistamisel tuleb arvestada inimressursi kui paratamatult tähtsaima teguriga. Kui juhid ei tegele inimestega, võib pikemas perspektiivis korstnasse kirjutada ka kõik investeeringud kaasaegsesse tehnoloogiasse, – mida teadmuspõhisem ja tulutoovam on valdkond, seda enam sõltub see võtmetöötajate pädevusest.
Hinnang juhi headusele sõltub üha enam tema meeskonna tugevusest ja kuna paljusid ülesandeid on võimalik delegeerida, siis töötavad globaalsete edukate ettevõtete tippjuhid vaid tõeliselt prioriteetsete valdkondadega. Nendeks on juhtimiskultuuri kujundamine ja inimestele ootuspärase arengukeskkonna loomine. Tugevat seost selge, avatud, haarava kultuuri ning suurepäraste tulemuste vahel on kinnitanud mitmed uuringud. Väga paljud juhtimisliidrid omavad isiklikku kogemust seose paikapidavuse kohta ning jagavad seda kogemust oma raamatutes.
Tegelikult aga polegi vaja kinnitust kaugelt otsida, – igaüks, kes töötanud enam kui ühes organisatsioonis, oskab neid omavahel võrrelda ning tunneb parima tööandja peale mõeldes ära ka põhjuse ehk asjaliku otsese ülemuse või inspireeriva tippjuhi.
