Kuidas jaotuvad Suure Viisiku isiksuseomadused edukate interim juhtide/interim tööst huvitunud juhtide seas Eestis läbiviidud uuringu põhjal? Vaata, kas leiad endaga sarnasusi?
Isiksuseomadusteks peetakse inimese suhteliselt stabiilseid käitumismustreid, mõtteid ja emotsioone. Töökohas mõjutavad meie isiksuseomadused nii juhtimist, töötajate suhtumist kui ka töö tulemuslikkust ning iseenesest mõista ka meeskonna toimimist, rahulolu ja tulemuslikkust. Suure Viisiku isiksusemudel uurib olulisi isiksuseomadusi viie põhidimensiooni lõikes.
#1 Ekstravertsus (Extraversion)
Juhina töötavatel Eesti inimestel on statistiliselt oluliselt kõrgem ekstravertsus ja avatus võrreldes teistel positsioonide töötajatega. Võrreldes alaliste juhtidega on interim juhtidel märkimisväärselt kõrgem ekstravertsus, mis on omakorda seotud kõrge sisemise motivatsiooniga. Ekstravertsus on edu ennustaja kahe positsiooni puhul, mis hõlmab suhtlemist – juhid ja müük. Kuna juhtidel on suurem autonoomsus, nähakse ekstravertsust paremaks edu ennustajaks just autonoomsematel positsioonidel.
#2 Sotsiaalsus (Agreeableness)
Sotsiaalsuse alla kuuluv vajadus olla jõuline on interim juhtidel kõrgem võrreldes alaliste juhtidega. Mida kõrgem on interim juhi sotsiaalsus, seda madalam on tema väline motivatsioon. Sotsiaalsed juhid on orienteeritud teiste aitamisele ja koostööle, mis ühtlasi nõuab teatud valmisolekut kohaneda grupi normidega.
#3 Meelekindlus (Conscientiousness)
Interim juhtidel on tavapärasest kõrgem meelekindlus võrreldes alaliste juhtidega. Neil on vajadus lõpetada ettevõetud ülesanne ja teha seda integreeritult ja organseeritult. Isiksuseomadusena on meelekindlus positiivselt seotud nii sisemise kui ka välise motivatsiooniga. Mida kõrgem on interim juhi meelekindlus, seda kõrgem on ka tema subjektiivne sooritusedukus.
Huvitav fakt! Meelekindlus (tugev eesmärgitunne, kohusetundlikkus ja järjekindlus) on Euroopas kogutud andmete põhjal parim tööjõu soorituse ennustaja. Seda nähakse kui võimast inimese töökäitumise ennustajat. Meelekindlus üks nendest isiksuseomadustest, mis on kõige tugevamalt korrelatsioonis motivatsiooniga.
#4 Neurootilisus (Neuroticism)
Eestis nimetatakse emotsionaalne stabiilsus ja skaala on ümber pööratud.
Juhina töötavatel Eesti inimestel on statistiliselt oluliselt kõrgem emotsionaalne stabiilsus ehk madal neurootilisus. Neurootilisel inimesel on madal eesmärgile orienteeritus ja seeläbi ka väiksem pühendumus oma tööle. Mida kõrgem on interim juhi neurootilisus, seda kõrgem on tema amotivatsioon ja seda madalam subjektiivne sooritusedukus. Neurootilisuse vastaspool on emotsionaalne stabiilsus, mis viitab inimese võimele jääda rahulikuks ja mitte ärrituda kui seistakse silmitsi keeruliste ülesannetega. Emotsionaalne stabiilsus omab stabiilset mõju sooritusedukusele.
#5 Avatus (Openness to experience)
Võrreldes alaliste juhtidega on interim juhtidel märkimisväärselt kõrgem uudishimu ja avatus uutele ideedele. Mida kõrgem on interim juhi avatus, seda kõrgem on ka tema sisemine motivatsioon ja vajadus saavutada tulemusi. Kõrge avatusega inimestel on tõenäoliselt ka suur seotus tööga, mis pakub võimaluse rahuldada oma uudishimu ja süveneda sügavalt teemadesse, mis pakuvad huvi. See peegeldub ka interim juhi töö iseloomus, kus end tuleb pidevalt panna uutesse olukordadesse, kus eeldatakse kohest pro-aktiivsust.
Oled ka Sina mõelnud tööst interimina? Loe lähemalt interim töövõimaluste kohta siit ja küsi julgelt lisa!
Artikkel on valminud Evelin Tatteri 2021. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö „Mobiilne juhtimine ja interim juhi isiksuseomaduste seosed töömotivatsiooni ja subjektiivse sooritusedukusega” põhjal. Uuringus osales 63 interim kogemusega või interim tööst huvitunud juhti ja spetsialisti.
