Kui Euroopa juhtiv betoonelementidest ehituslahenduste pakkuja Consolis Grupp tundis vajadust muuta Baltikumi eraldiseisvad üksused ühtseks Balti äriüksuseks, oli interim juhi kaasamine grupi jaoks loogiline valik. Sellest, miks rahvusvaheliselt edukas suurfirma interim juhte palkab, räägivad lähemalt Consolise Balti äriüksuse juht Alar Salum ja interim personalijuht Eela Velström.
Mis tekitas vajaduse Consolisesse interim juht kaasata?
Interim juhid olid Consolise Gruppi kaasatud juba enne Baltikumi üksuse loomist. Kui Eestis võib veel tunduda, et tegemist on uudse töövormiga, siis rahvusvahelises kontsernis ei ole interim töösuhted tänapäeval enam erakorraliseks nähtuseks. Consolises on näiteks kasutusel nii sisemised interimid kui ka väljast tulevad interimid, kes aitavad ettevõtte toimimist tagada. Kõik eelnev andis ka uue eesmärgi nimel gruppi sisenevale interimile kindlustunde, et ta saab koheselt asuda eesmärgi täitmise suunas liikuma.
Kuna Consolisel tekkis vajadus ühtse Baltikumi struktuuri loomise järele, pidi grupp otsustama, kuidas olukorda kõike efektiivsemalt lahendada. Kuigi Consolise ettevõtted Baltikumis on aastaid töötanud kõrvuti ja üksteise töölaadist teadlikud, tuli läbi viia mitmeid muudatusi. Lahendusvariante üksuse loomiseks oli mitmeid, kuid interim juhi kaasamine oli neist kiireimini kättesaadav. Lisaks rääkis interimi kasuks ka see, et grupp sai väga täpselt valida, kellega koos töötada.
„Ümberstruktureerimiste ajal on inimestel erinevad ootused, emotsioonid, lootused ja ka ärevus. Ka organisatsiooni emotsionaalse poole juhtimine saab olla interim juhi ülesandeks.”
Eela Velström, interim personalijuht
Millised olid interimi esimesed sammud taolise mahuga ülesandes?
„Kui mulle seletati ülesande mastaapi, tundus väljakutse esimesest hetkest huvitav,” meenutab Velström. „Mõistsin, et HR-i seisukohalt on esimeseks ülesandeks viia kiirelt läbi intervjuud inimestega, et tippjuhid saaksid hakkama mõtlema sellele, millistele positsioonidele need meeskonnaliikmed saaksid uues struktuuris liikuda. Seega oli minu kui interimi esimeseks ülesandeks tekitada võrdlusbaas ja aidata panna paika inimressursi hinnangulise poole metoodika.”
Lisaks sellele alustas Velström kiirelt tööd ka uue üksuse struktuuriga, tekitades eri funktsioonidele omavahelised seosed. Seejärel liikus fookus juba organisatsiooni kultuurilisele poolele: meeleolule ja emotsioonidele. „Ümberstruktureerimiste ajal on inimestel erinevad ootused, emotsioonid, lootused ja tihti ka ärevus. Ka organisatsiooni emotsionaalse poole juhtimine oli missiooni ajal minu ülesandeks,” räägib Velström.
Esimesed ülesanded olid:
- panna kokku meeskond
- luua äriüksusele struktuur
- mehitada eelnimetatud struktuur
- töötada välja rutiinid ja tegevused
- lükata tegevused käima ja neid monitoorida.
Mida on interim Consolise jaoks ära teinud?
Consolis näeb interim juhti Baltikumi äriüksuse HR äripartnerina. Koostöös äriüksuse juhi Alar Salumiga arutas Velström missiooni alguses mh erinevaid vaatenurki inimestele, koostööle ja struktuuridele. Paralleelselt leidis aset uue meeskonna kokkupanemine, vestlusvoorud, intervjuud, hindamised. Kui esimene, struktuuri loomist ja mehitamist hõlmanud etapp sai läbi, oli teiseks sammuks funktsioonidele alamstruktuuride loomine, et üksus saaks oma tegevust üle Baltikumi juhtima hakata.
„Kui olukorra saab lahendada piiritletud aja jooksul, siis on interim juht taolises olukorras parimaks lahenduseks.”
Alar Salum, Consolis Balti äriüksuse juht
Miks palkab rahvusvaheliselt edukas suurfirma interim juhte?
Põhjuseid on mitmeid. Salumi jaoks on oluline, et ettevõtte ei pea interim juhi näol võtma endale pikaajalisi kohustusi, mis aitab hoida kulud pideva kontrolli all. „Kui olukorra saab lahendada piiritletud aja jooksul, siis on interim juht taolises olukorras parimaks lahenduseks,” on Salum veendunud.
Teisalt mängib valikus kaasa ka valdkond ise. Pikaaegsete traditsioonidega tööstuses nagu seda on betoonitööstus võib olla keeruline kaasaegseid, kiirelt muutuvaid ärilisi vajadusi ettevõttesse kaasata. Interim juhtidega saab selliseid vajadusi efektiivselt ja jooksvalt katta. „Oluline on see, et interim juhi abil saad sa ettevõttesse piiritletud ajaks sisse tuua puuduva kompetentsi,” räägib Salum. Lisaks on suurfirmadel alati ajaliselt piiratud projekte või tegevusi, mis vajad lisaressurssi – olgu selleks siis seadmete või liinide valmimine, ostmine, paikapanemine, töölepanek. Organisatsioonil endal on väga keeruline hoida taolist ressurssi alalises valmisolekuks. Just siin on interim tööjõud väärtuslikuks abiks.
Artikli aluseks on Alar Salumi ja Eela Velströmi diskussioon “Miks palkab rahvusvaheliselt edukas suurfirma interim juhte“, mis leidis aset Interim Konverentsil „Mobiilne juhtimine Eestis – lood ärist enesest“, oktoobris 2019. Paneeldiskussiooni modereeris VVT partner ja interim juht Urmo Vallner.
