Kuidas interim-juhiks saada ja kuidas vahejuhina edukalt turul püsida? Eesti interim-juhid räägivad lahti, mis on selle tulemustele orienteeritud töö suurimad plussid, motivaatorid ja igapäevaosad.
Kuidas inimesed tavaliselt interim-juhiks saavad?
Üks ühine vajadus, mida interim-juhid tihti jagavad, on professionaalne soov teisi aidata ja kindla perioodi jooksul muudatusi sisse viia – teha seda intensiivselt ja tulemuslikult, ilma, et muututakse ettevõtte püsimeeskonna osaks. Enamasti tuleb interimidele kasuks nende mitmekülgne kompetents, mida ettevõtetel on hea teenusena sisse osta, kuna seda ei lähe alaliselt ettevõttes vaja.
Teekondi interim-juhi ametini on arvatavasti sama palju kui juhi ametini laiemalt. Kuna termin on Eestis veel üsna uus, on osad inimesed, kes seda teenust tegelikult juba freelancer’ina aastaid on pakkunud, hakanud alles hiljuti interim-juhti nime ka enda kohta kasutama.
Milline siis vahejuht olema peab?
Interim-juht vaatab alustuseks ühelt poolt seda, kas ta üldse suudab antud ettevõtet aidata ja protsessis strateegiliselt kaasa rääkida ning teiselt poolt seda, mida antud väljakutse talle endale pakub. Tulles vahejuhina ettevõttesse sisse, peab ta aru saama, kuhu ettevõte liikuma peab, ilma selleta, et ta seda lammutama hakkaks. Seega peab vahejuht olema suure saavutusvajadusega, kuid empaatiline. Ja otsima ise alati uusi võimalusi.
Isiklik areng nagu ei kusagil mujal!
Interim-juhiks olemise suurimaks plussiks on pidev silmaringi areng. Eduka interimina saab inimene töötamiseks valida just selle valdkonna, mis on tema jaoks väljakutsuv ja põnev. Seega korjab vahejuht iga uue projektiga enda jaoks väärtuslikke kogemusi.
“Interimina töötades toimub oma professionaalse kogemuse pidev ümberväärtustamine.”
“Suureks käivitavaks jõuks on ka tulemuse nägemine – interim-juht saab otse näha, kuidas kokkulepitud eesmärgid lahendatud saavad,” mainib vahejuht Aet Purk. Ja olla seejuures iseenda aja peremees. “Pikemate projektide plussiks on lisaks ka see, et vahejuht saab oma puhkusi ette hästi planeerida ning teab, millal ta saab aja päriselt maha võtta,” lisab müügile ja ekspordile keskendunud interim-juht Argo Sildvee.
Aga kui rääkida miinustest?
Nii nagu iga ameti puhul, kus ollakse iseendale tööandjaks, kimbutab ka interim-juhte pahatihti rööprähklemise tsüklitesse sattumine. Tööd lihtsalt kuhjub vahel liiga palju ning on loomulik, et üks inimene üksinda kõike ei jaksa. Taolistest olukordadest aitavad õnneks tihti välja enda kõrvale võetud õiged inimesed.
Faktor, mis võib interimidele vahel küsimärgilisi tundeid tekitada, on seotud interimi ameti piirilisusega – ollakse nagu tiimi osa, aga nagu ei oldaka. Vahel võib tekkida seega huvitavaid olukordi, kus interim-juht töötab näiteks mitmeid kuid või aastaid sama ettevõtte heaks, kuid ei võta kunagi osa nende suvepäevadest või ühistest väljasõitudest.
Lisaks võib interim-juhina alustades harjumist võtta ka see, et töötasud liiguvad lepingu raames, mitte igakuiselt. Sissetulekute voo tasakaalustamiseks ja riskide maandamiseks aitab korraga eri projektidel töötamine. Kõike eelnevat tuleb iga uue projekti sissevõtmisel ja hinnastamisel kaaluda.
“Ettevõtjana pean ma oma riske maandama ja leidma endale alternatiivid ajaks, kus interim-töid ei pruugi olla. Interimi teenust pakkudes mõtlen alati ka sellele, kui palju see minult ressurssi nõuab ja kas ma saan oma riske maandada mingite muude teenustega või panengi end pikaks ajaks ühe projektiga kinni – mis tähendab seda, et mul ei ole aega müüa ennast mujale. Need on riskid, mida tuleb kaaluda,” räägib Aet Purk oma kogemuse põhjal. “Interim-juhtide jaoks on see osatine teadmatus tihti ka just edasiliikumist suunavaks faktoriks,” lisab vahejuht Kristi Kamp, “Kui sa ei ole kindel, milline saab olema sinu järgmine projekt, siis see sunnibki sind edasi liikuma.”
“Olenevalt ettevõtte vajadustest, on vahejuhiga kokkulepitavad eesmärgid erinevad, kalendrikuupäevadest laiemate visioonideni.”
Milliseid eesmärke interim-juht tavaliselt ettevõttega kokku lepib?
Olenevalt ettevõtte vajadustest, on vahejuhiga kokkulepitavad eesmärgid erinevad, kalendri kuupäevadest laiemate visioonideni välja. Ette võib tulla olukordi, kus lepingut sõlmides ei saagi vahejuht veel kõiki ootusi täpselt sõnastada. Paika saab panna aga tegevuspõhised eesmärgid ning märgates protsessi keskel uute ootuste teket, kõik vajalik uuesti läbi rääkida.
Vahel võib kokkulepitav eesmärk alustuseks kõlada üsna üldiselt: panna paika ettevõtte missioon, visioon ja eesmärgid ning aidata ettevõttele jalad alla. Samas võib eesmärk olla juba alguses sõnastatud väga konkreetselt. Näiteks võib selleks olla nimekiri asjadest, mis peab olema teatud kuupäevadeks tehtud (nt: projekt lansseeritud, koduleht valmis vmt). Eesmärk saab olla ka puhtalt numbripõhine, näiteks käibe ja ekspordi kasv. Kokkulepitavate eesmärkide detailsus oleneb täpsemalt juba valdkonnast ja ettevõtte vajadustest.
Kuidas interim-juht tööd leiab?
Eelmise aasta seisuga töötas umbes 1/3 interim-juhtidest korraga mitme organisatsiooni heaks. Töö leidmine toimub tihti sarnaselt freelancer’itena töötamisele: kui oled oma alal juba mõnda aega edukalt tegutsetud, hakkavad ettevõtted sinuga ise ühendust võtma. Interim-juht Mari-Liis Kapustin lisab ka juurde, et selleks, et olla turul edukas interim, tuleb seega kogu aeg müüa: luua endast selgepiiriline kuvand, bränd. Kui sul on head referentsid, hakkab töö sind ise otsima.
Mida tugevam kuvand interim-juhil on, seda lihtsam on tal leida seda tööd, mis teda ennast kõige rohkem köidab. “Mainekujundus ise on pidev protsess ning minevikus välja käidud detailid saavad inimese jaoks töötada veel mitmeid aastaid,” räägib vahejuht Argo Sildvee. “Interimi puhul müüb see kõigeolulisem: isiklik portfoolio,” lisab Kristi Kamp. “Kõik, mida vahejuht on minevikus edukalt teinud, muutubki peamiseks müügiargumendiks, miks teda tahetakse ja valitakse.”
Vaata interim-juhtide täispikka paneeldiskusiooni meie YouTube kanalil:
Artikkel põhineb Interim-juhtide paneeldiskussioonil „Edukas ja tulemuslik interim-juht, kogemused praktikast“. Paneeldiskussioon leidis aset interim-juhtimisele pühendatud konverentsil “Mobiilne juhtimine – muutuva tööturu uudne ja efektiivne lahendus”, oktoobris 2018.
Paneelis osalesid ja oma kogemust jagasid interim-juhid Argo Sildvee, Kristi Kamp, Mari-Liis Kapustin ja Aet Purk.
Paneeldiskussiooni modereeris Eela Velström.
