Iga juht peaks endale esitama küsimuse: mida minult tegelikult oodatakse? Miks just mind valiti selle organisatsiooni või meeskonna juhiks? Vastus võib-olla, et eelmisel juhi positsioonil tegid väga hea turnaround’i, muutsid firma kujundlikult öeldes kummikute tootjast Nokia mobiilide tootjaks. Eesti mõistes tegid Eesti Nokia. Kui sind kutsutakse uude kohta juhina tööle, võib tunduda, et sama ülesanne ootab sind ees ka uues kohas. Aga see ei pruugi nii olla ja sa ei pea Nokiat looma. Võib-olla on selles organisatsioonis juba hea toode-teenus olemas ja sul tuleb ettevõtet hoopis efektiivselt käigus hoida. Kui sa oled pigem uue Nokia looja, aga sind pandi käigus hoidma küpset ettevõtet, kus kõik toimib, tuleb teha vaid mikro-parandusi ja hoida see “rahalehm” korralikult töös. Ja nüüd sa tuled, hakkad kõike muutma, lööd elu segamini ja tulemuseks on ütleme pankrott.
Teine näide. Kui sa saad oma esimese juhi rolli, siis vastus küsimusele – miks ma sain juhiks? – võib tihtipeale olla, et ma olin parim spetsialist. Ja küsimusele – mida minult nüüd juhina oodatakse? – on loogiline vastus, et järelikult pean olema veel parem spetsialist. Aga see on just see, mida sinult kindlasti ei oodata. Seega küsimus – mida minult tegelikult juhina oodatakse? – on ülioluline igale juhile, rääkis VVT partner Urmo Vallner podcasti sarjale „Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis“ antud intervjuus.
Kuula täispikka intervjuud (1.27) Soundcloudis:
