2020 oli tormiliste arengute aasta. Paljudes ettevõtetes on läbi mõeldud töösuhete senine tähendus ning uuritud võimalusi olemasolevate töövormide kohendamiseks või täielikuks muutmiseks. Kui traditsioonilise töösuhte all peame silmas töötamist ühe tööandja juures ja enamasti ka füüsiliselt samas asukohas, siis viimase 10-aasta jooksul turule jõudnud innovaatilised töövormid erinevad traditsioonilistest silmatorkavate aspektide poolest. Sageli ei oma uued vormid (seni veel?) eraldi juriidilist regulatsiooni, aga kehtivat lepinguõigust kasutades saavad kõik tööd tehtud!
Heidame pilgu Eurofoundi (Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond) 2015. ja 2020. a uuringus välja toodud kümnele uuele töövormile.
1) IKT-põhine mobiilne töö (ICT-based mobile work) teostatakse mitte ainult kontorist eemal, vaid ka töötaja poolt palju suurema iseseisvuse astmega. Töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel täidab töövõtja kokkulepitud ülesandeid moodsa tehnoloogia abil ükskõik kus (kodus, reisil jne) ja ükskõik millal. Vajalikud on vaid mobiilsed töövahendid – nutitelefon, süle- või tahvelarvuti ning internet.
Koroonakriisi tõttu on IKT-põhine mobiilne töö muutunud reaalsuseks kõigis organisatsioonides, kus töö iseloom lubab töötada väljaspool kontorit. Sarnased väljakutsed on nii erasektori töötajate kui riigiametnike ees – väga paljude inimeste igapäevatöö on omandanud IKT-põhise kaugtöö tunnused.
2) Platvormitöö (platform work) haldamine toimub läbi digitaalse platvormi ning tööd tehakse kas virtuaalses või füüsilises keskkonnas. Siin on seotud kolm osapoolt – digitaalne platvorm, klient ja töövõtja. Töövõtja annab platvormile teada, millal ta töötab ning seejärel võtab selles ajaraamis pakutud töö teostamiseks vastu. Eestis on tuntuimateks platvormideks taksoteenused – Bolt, Uber; valmistoidu ja toidukaupade kojuvedu Wolt ja Bolt Food; tööampsud GoWorkaBit. Enamasti tehakse seda oma põhitöö kõrvalt. Eurofoundi uuring näitab, et 19,5% Eesti elanikkonnast on teinud platvormitööd vähemalt kord elus ning 3,1% inimestest teenivad vähemalt pool oma sissetulekust läbi platvormitöö.
3) Juhutöö (casual work) raames tehtav töö on juhuslikku laadi ehk lühiajaline ja/või madala varieeruva koormusega. Juhutöö jaguneb kaheks – lühiajaline (intermittent) ja väljakutsel (on-call), mille üks alaliik on nulltunnilepingud (zero hours contracts).
Lühiajalise töö puhul on töölepingus kokku lepitud töösuhte kestus ja hooajalise või kindla tööülesande täitmine. Reeglina on töö tähtajaline. Enamlevinud lühiajalise töö vormid on hooajaline töö, projektipõhine töö ja õpilas-/tudengitöö. See töövorm leiab rakendust kas väiksemat oskusteavet eeldatavates valdkondades, kus vajadus tööjõu järele kasvab ajutiselt – näiteks turism ja majutus, põllumajanduse või valdkondades vajadusega kaasata spetsiaalsete oskustega töötajaid projektipõhiselt nt keeletoimetuse, tõlkimine, meelelahutuse valdkond jne.
Töö väljakutsel töölepingus võib olla kokku lepitud töötundide vahemik (miinimum-maksimumlepingud) või sõltub tööaeg täielikult tööandja vajadusest ning minimaalset ettenähtud tööaega ei olegi (nulltunnileping). Samas erineb see töövorm lühiajalisest tööst selle poolest, et sõlmitav leping võib luua pikaajalise töösuhte töötaja ja tööandja vahel.
Nulltunni-lepinguga (zero-hours contract) värvatakse töötaja ilma kohustuseta tagada talle minimaalne töötundide arv. Tööd tehakse kokkuleppelisel ajal ja nii palju, kui vaja. Organisatsioonil ei ole kohustust tööd anda. Tööd tehakse siis kui on reaalselt tööd pakkuda. Euroopa Liit on raamistiku juba kokku leppinud, aga Eestis ei ole selline töövorm veel õiguslikult reguleeritud. Seda asendab sageli n-ö töövõttude tegemine käsunduslepingu alusel. Ilmselt toob see tulevikus kaasa töötajate ja neile aeg-ajalt tööd pakkuvate ettevõtete võrgustikud, kus osapooled suhtlevad ja tingimustes kokku lepivad, samas aga laienevad töötajale töölepinguga seotud garantiid.
4) Koostööpõhine töö (collaborative employment) on vabakutseliste, füüsilisest isikust ettevõtjate või mikroettevõtjate teatud vormis koostöö eesmärgiga saada üle tööalasest eraldatusest ja/või väiksusest tulenevatest piirangutest. Toimib hästi olukordades, kus näiteks hangete kriteeriumitele vastamiseks tulevad kokku erinevad koolitajad, spetsialistid või teised teenusepakkujad. Lepinguvormid on siin vabalt kokku lepitavad.
5) Mobiilne juhtimine (interim management) on tähtajaline juhtimise vorm, kus teatud kompetentside kandjad (kvalifitseeritud eksperdid, juhid, tippspetsialistid, keda nimetatakse interimideks), palgatakse selleks, et viia ellu konkreetne muutus või kaasata õigel ajahetkel teadmisi, mida ettevõte vajab järgmisele arenguastmele edasi liikumiseks. Lepinguvorm sõltub sellest, kas interim leiab töö otse või läbi vahendusagentuuri .
Tegevused, mis sobivad hästi mobiilse juhtimisega, on strateegia koostamine, juhtimisprotsesside kaardistamine, tootmisprotsesside tõhustamine, personalivaldkonna üksiku või mitme töölõigu arendamine, tehase kolimine, uuele turule minek jm. Sobib eri suuruses organisatsioonidele olukorras, kui puudub endal kompetents muutusi ellu viia ning püsivalt inimest palgata ei ole mõistlik. Interimid leiavad Eestis rakendust erinevates sektorites – tootmine, äriteenused, jaekaubandus, IT-teenused.
6) Portfooliotööd (portfolio work) kasutavad füüsilisest isikust ettevõtjad, vabakutselised, üksikettevõtjad paljude klientide heaks töötamisel. Töövorm on ka Eestis täna on juba laialt levinud – näiteks koolitajad, turundajad, tõlgid, raamatupidajad, konsultandid, kootsid jne. Tegijaid iseloomustavad hea enesejuhtimine, iseseisvus, enese turundamine ja müük; kohanemine kliendi/tööandja vajaduste, erinevate tööolude ja tegevusaladega. Lepinguvorm sõltub peaasjalikult tegijast endast.
7) Hulgakesi töö (crowd employment) toob veebiplatvormi abil kokku tööandjad ja töötajad eesmärgiga suuremad ülesanded töötajate „virtuaalse parve” vahel ära jagada. Seda töövormi võiks nimetada ka töötalguteks. Heaks näiteks on rakendus GrabCAD, mille kaudu suhtlevad tellijad ning teiselt poolt spetsialistid, kes igapäevaselt koostööd ei tee. Näited teenustest, mida hulgakesi töö kaudu osutatakse, on tarkvaraarendus, graafiline disain, bränding, audio- ja videoproduktsioon, sisu- ja tekstiloome, andmebaasi uuendamine, andmete kogumine jm.
IKT-põhine mobiilne töö, platvormitöö, juhutöö, koostööpõhine töö, mobiilne juhtimine ja portfoolitöö on uuringus välja toodud kui Eestis enim esinevad uued töövormid.
Vähemlevinud uued töövormid Eestis Eurofoundi 2020. a uuringu põhjal on alljärgnevad:
8) Töötaja jagamine (employee sharing), mille puhul mitu tööandjat palkavad ühiselt töötaja(d), sest koos on võimalik tagada töötaja(te)le täistööajaga töö.
Eestis töötaja jagamise praktika ja seaduslik raam puudub, aga koroonakevadel 2020 tekkis olukord, kus paljudel ettevõtetel ei olnud oma spetsialistidele ja oskustöölistele pakkuda tööd. Tühjale kohale loodi idufirma Share Force One, mille kaudu oli võimalik jagada infot tööjõu kohta ja saata inimesed ajutiselt teise tööandja juurde tööle.
9) Töökoha jagamine (job sharing) tähendab ühel täiskohaga ametikohal kahte või enamat töötajat. Inimese jaoks, kes ei soovi täiskoormust, ongi osakoormusega töö sobiv, samas tagab tööandja jagatava positsiooni püsiva mehitamise.
10) Vautšeripõhine töö (voucher-based work) toimub volitatud organisatsiooni (sageli valitsusasutus) ühekordse vautšeri alusel, mis katab nii töötaja palga kui ka sotsiaalkindlustusmaksed. Peamised rakendusvaldkonnad on põllumajandus ja koristustööd. Kuna nendes sektorites esineb sageli deklareerimata tööd, siis vautšeripõhise vormi eesmärk on pakkuda lihtsat viisi seadusliku töö toetamiseks.
Pöördeliste aegade üks suuri plusse on see, et oleme sunnitud järele mõtlema, kuidas meie era- ja tööelu on korraldatud ning kas leidub midagi, mida saaksime enda huvides muuta. Kui veel 10 aastat tagasi oli valdav arusaam, et töövõtja töötab igapäevaselt täiskohaga 40 tundi nädalas kindlal töökohal, siis täna pole see enam nii.
“Maailm liigub üha rohkem sinnapoole, kus inimene töötab nädalas näiteks 10 tundi ühe, 5 tundi teise, 15 tundi kolmanda tööandja heaks ja kui sissetulek on piisav, siis ülejäänud aja investeerib endasse.”
Sellist muudatust võimaldab muuhulgas ka tööde muutunud iseloom – paljusid ülesandeid saab jagada eraldi lõikudeks (agiilne lähenemine) ning teostada distantsilt.
Muutuv maailm vajab kindlasti juurde uusi töövorme ja sama kindlasti on neid juba täna ka kasutusel, kuigi kõigil ei pruugi hetkel olla veel nime. Töövormide muutumine ja sellega kursisolek annab personalijuhtidele võimaluse lahendada töösuhteid nii, et tööandjate rahulolu ja meeskonnaliikmete motivatsioon püsiksid mõlemad kõrgel.
Allikad: Eurofound „New forms of employment: 2020 update“; Eurofound „New forms of employment“, 2015; Technopolis Grupp, TÜ Rake analüüs “Tuleviku töö – uued suunad ja lahendused“, 2017.
