Äsja avaldatud International Network of Interim Manager Associations (INIMA) 2024. aasta aruande* tulemused on ootuspärased: interim-juhtide hõivatus Euroopas on eelnevate aastatega sarnasel kõrgel tasemel (hõivatus 69% täistööajast) ning peamiselt kasutatakse interim-juhte muudatuste juhtimiseks tootmis- ja tööstussektoris.
Mõned põnevamad takeaway’d INIMA aruandest:
- Tüüpiline interim on 56,8-aastane meesterahvas (kusjuures keskmine vanus on viimase 4 aastaga tõusnud pea 2 aasta võrra), kes lahkus nö tavaliselt palgatöölt 48,3-aastaselt. Naiste osakaal interimide hulgas on ainult 14%.
- 4 peamist rolli, kus interime kasutatakse, on üldjuhtimine (30,2%), finants (11,4%), administratiivjuhtimine (10,1%), personal (8,8%) ja IT (5,6%).
- Kesk-Euroopas palgatakse interime pigem täiskoormusega, samas Itaalias ja Hispaanias osalise tööajaga. Selle põhjuseks on ka interime kasutavad ettevõtted: Itaalias ja Hispaanias on enamik neist alla 100 töötajaga pere-ettevõtted, kellel ei ole ressursse täisajaga interim-juhti kaasata, samas kui näiteks UKs on peamisteks interimide kasutajateks 1000-5000 töötajaga suurkorporatsioonid.
- Enamikes uuritud riikides kaasatakse kõige enam interim-juhte SME-desse, kuid huvitavad erandid on Austria, kus interime kasutab enim (37%) hoopis avalik sektor, ning UK, kus edetabelit juhivad suurkorporatsioonid (62%). Prantsusmaal on oluliselt suurenenud interimide kasutamine start-up sektoris (21%).
- Ühe missiooni pikkus on keskmiselt 11,5 kuud ning see on viimase 4 aasta jooksul jäänud samaks. Kõige pikemad missioonid on Šveitsis (15,3 kuud) ning kõige lühemad Austrias (9,9 kuud).
- Peamised töö leidmise kanalid on interimide jaoks isiklikud võrgustikud (43%) ning agentuurid (32%).
- Majanduskliimat hindasid küsitletud interim-juhid eelmistest aastatest negatiivsemaks ning see on ka üks nende suurimaid väljakutseid – juhtida ettevõtteid majanduslikult ebastabiilsetel ja kriisiaegadel.
Eestis on trendid sarnased, vaid missioonide keskmine pikkus on lühem, ca 6 kuud.
*INIMA aruande raames küsitleti 850 tegutsevat interim-juhti 11 Euroopa riigist (Prantsusmaa, Tšehhi, Saksamaa, Poola, Hispaania, Šveits, UK, Portugal, Austria, Itaalia, Liechtenstein)
